Tag Archives: Vanemuine

Ma olen viimasel ajal teatrist rohkem poole pealt ära tulnud kui lõpuni vaadanud. Võtsin uueks motoks “raha on juba niikuinii raisatud, pole vaja tingimata aega ka raisata”. Teinekord polegi kõnealused tükid nii halvad olnud, aga mind üldse ei kõneta ja … Jätka lugemist →

Ma ei ole enam ammu oma teatrielamustest siia kirjutanud, aga eile mõtlesin, et võib-olla peaks. Nimelt juhtus minuga (isegi minu mõistes) kummaline asi, et ostsin juba 28. augustil (!!!!) 6. juuniks teatripileti, sest mind ahvatlesid 1) Don Quijote, 2) Katrin … Jätka lugemist →

Käisin eile teatris. See on umbes aasta aega hiljem esimese pileti ostust. Esiteks teatati mulle eelmisel sügisel tükk aega pärast piletiostu (kuna olin ostnud pileti veebi kaudu), et minu valitud kuupäeval etendust siiski ei toimu, kuna üks noor näitleja oli … Jätka lugemist →

Pole aega väga pikalt kirjutada. Esimene mõte muidugi, et kuna ostsin piletid juba väga ammu (millalgi kevadpoolaastal) valmis, et pisut ettepoole kohta saada, ei olnud muidugi teada, milline koosseis parasjagu mängib. Samas “Grease’i” nägin kogemata kaks korda kahes koosseisus ja … Jätka lugemist →

Teatrietendustest kirjutamine pole tegelikult minu rida. Aga meeldetuletuseks ja soovitamiseks ma siiski paneks märgi maha. David Hare’i Teineteiseta (lavastaja Jüri Lumiste) esietendus Vanemuises vist suisa sel nädalal alles. See tükk on üle maailma suhteliselt populaarseks osutunud, isegi Broadwayle jõudnud. Ma … Jätka lugemist →

Olin juba mõnda aega plaaninud seda tükki vaatama minna. Rootsi noorema põlvkonna draamakirjanik Kristian Hallbergi sulest ilmunud eelarvamusi käsitlev näidend. Silmajäänud arvustused tundusid positiivsed. Nägin nüüd ära. Nõutus on see tunne, mis mind valdab. Sarnane Põlenud mäe tundele. 1 h … Jätka lugemist →

Käisime siis Mamma Miat vaatamas. Seekord ostsin kevadel lihtsalt sellepärast piletid ära, et kui kõik kiitma hakkavad, oleks pilet olemas ja arvamus ka. Heili Sibritsa arvamusega teisipäevases Postimehes olen nõus. Kusjuures ta teeb ka selle ära, mida ma hetkel ei … Jätka lugemist →

Selle tüki tutvustus tundus nii sümpaatne, et hankisin endale pileti juba enne piletisadu. Ka kavaleht oli väga sümpaatne. Ja see, et igal istmel ootas mingi vana raamat – umbes sellised, mis igaühel kunagi riiulis olid. Kogu tüki vältel vaatasin ja … Jätka lugemist →

Oopereid ei ole minusugusel mõtet “arvustada”, kuna ma tõesti ei ole asjatundja ja vahel teisi ooperiarvustusi lugedes näen, kui loll ja küündimatu ma selles vallas olen. Seega tahaks selle sissekandega lihtsalt ära märkida, et ma käisin ja iseäranis tänada eilseid … Jätka lugemist →

Teatripilet, mille ostsin valmis septembris (kas täiskasvanuelu seda tähendabki, et sa ostad pileti oma pool aastat enne ja etendus tuleb kätte, ilma et väga palju aega möödukski?). Minu esmakohtumine Stoppardiga oligi Arkaadia Linnateatris 1999. aastal. See jättis nii sügava mulje, … Jätka lugemist →

Ma ei tea, millise emotsiooni ajel ma (ei tea millal) olin ostnud piletid Ürituse esietendusele. Noh, et Aivar Tommingase juubeli pidamine ühtlasi ja ikkagi meie Vanemuise raudvara – liiatigi mulle väga meeldima hakanud näitleja, just nüüd viimase kümne aasta jooksul … Jätka lugemist →

Ostsin piletid ooperisse. See Onegin esietendus juba kaks aastat tagasi aprillis. Lavastaja Dmitri Bertman on kavalehel öelnud, et on Oneginit lavastanud nii mitu korda (7+1), iga kord midagi juurde leiutanud, uusi kontseptsiooni pakkunud – sedapuhku aga taastas Stanislavski 1922. aasta … Jätka lugemist →

Sattusin eile juhuslikult lausa esietendusele (mul käivad vahel teatripiletite ostmise hood peale ja kuna märkasin suht ees üksikut kohta, siis ostsin ühe pileti). Mõtlesin, et pean paari sõnaga ikka kirjutama, et oma arvamust väljendada. Kohustuslik eellugu kõigepealt. Kui raamat meile … Jätka lugemist →

Võtsin siis julguse kokku ja käisin ooperit vaatamas. Kuna olin enne juba päris hirmul, siis õnnestus ikka üle elada. Lauldi hästi, pole midagi öelda. Tubina stiil on aga nagu on. Terve ooperitäis enamvähem retsitatiivide taolist meloodiat… Kahju. Mõnigi aaria või … Jätka lugemist →

Ostsin suvel piletid esietendusele. Ei tea, kust mul see mõte toona tuli – seda enam, et kunagi ei tea, mida võiksid teha sügisel, 25. oktoobri õhtul…. Ma pole enam ammu teatritükkide kohta midagi kirjutanud, aga seekord oli kohe tunne, et … Jätka lugemist →

Kuivõrd Grease on viimasel aastakümnel siin Eestis suht populaarseks muutunud ja oleme lastega filmigi korduvalt vaadanud, siis oli suhteliselt selge, et läheme uut lavastust Tartus vaatama. Piletid maksid muidugi terve varanduse ja mõnes mõttes oleks parem, kui mingit rahamaitset suhu … Jätka lugemist →

Käisime täna preiliga tantsuetendust vaatamas. Mu rõõm oli suur, et mul on selline seltsiline – muidu jääksid minust kõik tantsuetendused vaatamata. Sõnalavastuste suhtes olen aga üha enam ja enam skeptiline, kuna mulle on hakanud tunduma, et mulle teater siiski enamjaolt … Jätka lugemist →

Olin juba ammu ostnud piletid lastelavastusele. Jälle pean ütlema, et mina olen neist nii “välja kasvanud”, et ei suuda kuidagi sisse elada ega aru saada, mis värk on. Minu arvates täielik haltuura (v.a. lavakujundus, mis oli vahva). Esiteks on muidugi … Jätka lugemist →

Käisime eile jälle Hildaga kahekesi tantsuetendust vaatamas. Ja väga sobivalt oli jälle klassikaline ballett, palju ilusaid riideid,* ohtralt klassikalisi poose ja tantsuvõtteid  ja – mis mulle endale kõige rohkem meeldis – hästi huvitav ja ilus lavakujundus või kunstnikulahendus üldse. Ühtegi … Jätka lugemist →

Ma pühendan selle nädala täielikult omanimelisele festivalile, mis tähendab, et iga päev on eriline ja nagu pidu. Esiteks on Kadri sel nädalal Tšehhist siin ja oleme iga päev kokku saanud ja lobisenud. Siis koogisöömised tööl. Nüüd siis etendus Vanemuises. Nii … Jätka lugemist →

Ei saa siin pealkirju panna, tekitab otsingutes põhjendamatult huvi. Käisime eile teatris. Juba kuu aega tagasi olid piletid, aga siis olin veel tõvevoodis. Nüüd on mingi gripi moodi asi vist, aga läksime ja mõtlesime peale teist vaatust ära tulla, kui … Jätka lugemist →

Nüüd on küll teatrimaratonil lõpp. Septembris ahnitsesin korraga mingis hulluses liiga palju pileteid. Avalöögi andsin Sadamateatris “Kogutud teostega”, lõpetuseks siis Vaene loom vihma käes sealsamas. Lavastajaks “nooruke” Liisa Smith, väljamaalt :). Ma ei ole ise hinnete andja (nagu mõni), aga … Jätka lugemist →

Ma ei hakkagi täna tüki nime pealkirjaks toppima, satub ehk liiga kergelt otsingutesse. Ja mingit analüüsi ka tegema ei hakka. Pigem märgin, et täpselt see, mida ma kartsin, oli kõik olemas. Ootamatu lärm, ringirallimine, arusaamatu sebimine, olematu dialoog, katkendlikud fraasid, … Jätka lugemist →

Läksin väga suurte eelarvamustega – esiteks on viimased 2,5 sõnalavastust mu juba ettevaatlikuks teinud, teiseks ei kiida avalik arvamus ka seda tükki kuigivõrd. Õnneks ei olnud ma enne selle tüki kohta kuigi palju lugenud (st. üldse ei olnudki). Kui nüüd … Jätka lugemist →

Minu arvamus ühtib täpselt Vahingu Ekspressis kirjutatuga (2006): “Nii igavat jura pole ammu näinud, kirjutab Vaino Vahing pärast “Tähed hommikutaevas” vaatamist. Harva, kui etenduse lõppedes vaatajana nii kinni olen jooksnud kui seekord. Ei mingit arvamust, ühemõttelist, arvustusest rääkimata. Kui eelmistel … Jätka lugemist →

Käisime eile vaatamas etendust “Suurema kurbuseta“. Ei oska midagi öelda. Mingit etenduse analüüsi ma ju tegema ei hakka, aga meelde tuli jälle see K ütlus, et temale teater ei meeldi. Jõudsin ju ise ka mõni aeg tagasi samale arvamusele (vist … Jätka lugemist →