Kuidas öelda seda, mis mul öelda on ilma inimesi solvamata? Nähtavasti ei ole võimalik, seetõttu ma midagi väga ei kirjutagi. Saame teada, et Mart Normet on rahutu hingega enesega rahulolev internetisõltlasest inimene, kes rahuldab oma edevust naljaviskamisega ja aimatava üleolekuga teiste suhtes, pisut kitsi, saame teada, et Olavi Antonsile meeldivad kassid ja et me tahaks Olavi Antonsist rohkem teada saada. Tekib tunne, et Eike on väga energiline ja positiivne ja et tahaks temast rohkem lugeda. Loomulikult oleks meeleldi tahtnud ka midagi Tenerifest teada saada… Raamatust selguvad mõned hinnad, kiirelt mingid kohad, lühikirjeldused, mis sobiksid piltide juurde voldikusse. Kus on internet, kus wifi, kui kiire (et saaks Eesti uudiseid ja saateid jälgida). Et naabersaartel polevat midagi erilist teha, kuna google street viewga läbi käies olla loo kirjapanijale nii tundunud. Las Palmas läbis ainult sõela. Siis väidetakse, et kõrgkultuuri seal ka ei olevat, mistõttu Härra Kõrgkultuur ei saakski seal kauem olla kui pool aastat. Piinav lugemine. Raamatu keskel kusjuures tänatakse, et lugeja üldse on nii kaugele jõudnud….
Meil on piletid saarele raamatutegelaste juurde juba ostetud, seega eks kuskilt tuleb lisa lugeda. Aga selle raamatu peale ehmatas üldiselt ära, kadus viimnegi tõmme (kuigi kõik sõbrad on Tenerifest ainult positiivselt kõnelenud). Lõpetan seega autori solvamise. Iga inimene lihtsalt ei ole kirjanik, ju on mingis muus asjas hea. Ootan jätkuvalt Jan Beltrani raamatut – Barcelona oma ilmus peale meie sealkäiku, aga oli täpselt midagi minu maitsele. Hakkan esialgu endale ise reisijuhti koostama.
SEHKENDAMINE 