Olin selle raamatu (olemas ka e-raamatuna) kohta kuskilt head kuulnud ja panin raamatukogus järjekorda. Minu sarja raamatutega ju kunagi ei tea. Sedapuhku ei olnud midagi hirmsat, päris tore raamat. Kuivõrd Väljaotsal on Minu Pariis, siis nüüd Eia Uusi raamat räägib ka elust Normandias, Rivieras, kuigi muuhulgas siiski ka Pariisist. Seostab kirjanike ja kunstnikega, ajalooga. (Väga piiri peal, aga päris Kõusaart ei pane – et aina eputaks loetud raamatute ja vaadatud filmidega). Lisaks elusad inimesed ja ilusad interjöörid. Põhimõtteliselt tore. Võib-olla lihtsalt veidi seda 23-aastase maailma minu jaoks kohati liiga palju – paratamatu, kui oled ise oma 15 aastat vanem? Mõne koha peal sai nalja ka, aga üldjoontes selline tavapärane lugemine. Tekitab soovi külastada Prantsusmaad ja n.ö. negatiivsed asjad jäetakse lõppu, et inimesed teaksid – Eestis on siiski kõige parem 🙂
“Minu Prantsusmaa” autor Eia Uus Kuku raadios:
Järjejutuna Kuku raadios:
Kui viitsite ka virgutusvõimlemise “Mutionu peo” teemal läbi teha, siis intervjuu autoriga Vikerraadios.
Lääne Elus; Stadnikov EPLis (temal ju ei sobigi sedasorti raamatut kiita), raamatukatkend EPLis; Yksainus südamelähedaselt.
SEHKENDAMINE 