2. Jonas Jonasson “Analfabeten som kunde räkna”

analfabetenJonas Jonassoni järgmine raamat peale Saja-aastast. (Nüüd juba – 2014 – tõlgitud ka eesti keelde, kuigi tõlke pealkiri: Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga. Miks see pealkiri tõlkes kaduma on läinud, ei tea). Välja antud 2013. Kuigi mu riiul on raamatukogu raamatuid endiselt täis, võtsin selle raamatu ikka vahele lugeda. Mida öelda. Et samamoodi täieliku farsi ja jandi piirimail, kui Saja-aastane. (”Same, same, but different” ütles kirjaniku sõnul prantsuse kirjastaja). Selle vahega, et Saja-aastane võttis justkui kokku maailma ajalugu, see siin tegeleb pigem lähiajalooga ja pigem Lõuna-Aafrika Vabariigi, Rootsi ja osaliselt Hiina ja Iisraeliga. Pole midagi öelda – kui tead midagi elust Rootsis, siis on ka selles raamatus nii mõnigi tabav ja naljakas koht, mis paneb naerma. Samas on vahel ikka piinavalt tobe, piinav ebaõnn. Ei viitsigi nagu sündmusi jutustama hakata, eks see üks kelmilugu oli, üks sündmus teise otsa. Annab tänapäeva ajaloole, võidurelvastumisele jms. toreda perspektiivi, oma legendi. Räägib armsalt (lõpuks) nii Reinfeldtist kui kuningast. Kuningas on eriti armas :). Ja läbiva joonena taiplik Nombeko, kelle elutee juhuslikult Rootsi kannab.

kirjaoskamatu-kes-päästis-rootsi-kuningaNojah, tagantjärele tundub täitsa ok raamat, aga lugedes oli ikka kohati piinavalt tüütu ja liiga palju hulle sündmusi. Panen siia mõned lingid selle kohta, mida arvavad teised. Svenska Dagbladetis öeldakse, et tegemist on liberaalide “märja unenäoga” – väga tabav muidugi. (Äkki tõlgitakse sama kiiresti eesti keelde nagu eelmine raamat? Ei tea, kas sellel raamatul oleks Eesti turul sellist minekut? Aga kui juba liberaalide märjaks unenäoks peetakse, siis peaks ju ikka sobima?) Sydsvenskanis öeldakse, et raamatu naljad mõjuvad kõrvakiiludena. Tegelased on kriipsujukude moodi õhukesed, samas teeb tegevusrohkus selle osa tasa. Ja kui rääkida paljudest “sündmuste pööretest” raamatu jooksul, olla isegi see paras understatement. Göteborgs Posten kirjutab. Smålandspostenis on ka kirjas, et Saja-aastane võlus oma sarmiga, aga see raamat ei suuda niivõrd võluda. Aftonbladetis nimetatakse raamatut kirjanduslikuks pungiks. Seesama Jack Hildén avaldab arvamust, et kirjaniku huumor kulub eriti hästi ära kohtades, kus juttu tuleb keerulistest teemadest nagu rassism, fundamentalism või ebavõrdsetest võimuvahekordadest. Et just sedasi tehakse asjad paremini käsitsetavateks. No ja et seesama tema pidev ja lakkamatu naljategemise püüe ka väsitab ja on samas raamatu miinuseks. Expresseni intervjuu (filmina).

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2. Jonas Jonasson “Analfabeten som kunde räkna” on saanud 2 vastust

  1. Tiina ütleb:

    Tuli tahtmine “Saja-aastane” üle lugeda 🙂

  2. sehkendaja ütleb:

    🙂 Sina võid vabalt ka Analfabeteni läbi lugeda, mis sellest, et farss. Paaris kohas ikka armsalt tabav Rootsi ühiskonna kohta. Näiteks kui kaalutletakse, mitu aastat Reinfeldt peaks trellide taga istuma, kui tuleks välja, et ta ei püüdnud olukord parandada, kui motikaga levisse sõitis (kui ta just ära varastatud ehk kidnäpitud oli). Kaks aastat! Ja mõeldes sellele, et ta tegi selle motikasõidu ILMA kiivrita, tuleks ju oma 18 aastat lisaks.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s