See raamat toodi koju kätte. Mis ma oskan öelda. Mitmeid toredaid mõtteid tervise tasakaalu osas. Palju toredaid vahepalasid meditsiinitöötajatega – kummardus Eesti meditsiinile tõesti. Lisaks kummardus mitmetele ravitsejatele, vähemalt mõnele.
Läbib ka muidugi Vahuri ja Liina lugu ehk kuidas nad on teineteist raske haiguse ajal toetanud. Ega see kerge pole. Ometi on neis jaksu, julgust ja jõudu.Pidevalt korrutatakse, kuidas peaks mõtlema positiivsemalt ja ütlema end ümbritsevatele inimestele head. Ma olen kõigega nõus. Seda enam ehmatavad väikesed õelad sutsamised Vahurilt teiste suhtes.
Lisaks veidi ebaühtlane, kuna täiteks on sisse pandud ka avaldatud ajalehe- ja ajakirjade artikleid-intervjuusid. Ikka see enese kiitmine ja esiletoomine… Kummaline. Mõned asjad on lausa kontekstivabad.
Raamatu lõpupoole oli tunne, et peategelane on juba lahkunud… väga kummaline tunne. Tagakaanepildil on Vahuril silmad kinni…
Kokkuvõtteks: sellest raamatust on kindlasti paljudel inimestel abi.
SEHKENDAMINE 