62. Carlos Ruiz Zafón “Uduprints”

Uduprints_Kaas_VALMIS.inddKuskilt jäi see Zafóni raamat silma, mõtlesin end kursis hoida. Et lihtne lugemine, eks. (E-raamatuna ka olemas).

Peangi ütlema, et mina ei ole selle raamatu sihtrühm, seega pole minult mõtet oodata subjektiivset sissekannet. (Algul kirjutasin “objektiivset”, aga objektiivne oleks just ehk siis, kui saan kõrvalt vaadata ega sega oma lugemiselamust sisse).

Zafóni puhul häirib mind tegelikult alati see küünlaleegivõbina-uhuhhuu. See raamat on kirjutatud kindlasti noorele lugejale (pakun 10-aastaste ringis, +/-), ei ole välistatud, et neile ka meeldib. Põnevus ju püsib, “lehekeeraja”, nagu mõnes teises keeles väljendutakse. Lühike ka, 160 suht hõredat lehekülge. Siin on pidevalt õhus mingi oht, samas on kirjeldatud stseenides tihtipeale just idülli (rannamajakesed, tuletorn, noored rannas, noored sukeldumas laevavrakile). Ei puudu armastus, sõprus ja pereliikmete armastus. Tegevus on küll millegipärast suhteliselt kindlalt 1943. aastasse paigutatud, ent võiks olla suhteliselt ajatu. (Peale selle väikese detaili, et üks peategelastest, Ramón, arvab, et peab sügisel sõjaväkke minema – sestap olla see arvatavasti tema viimane suvi siin).

Tundub, et kellele Zafón meeldib, sellele meeldib. Ja kui 10-aastastele sobiks, siis tekib mul jälle kahtlus, kas 10-aastased suudaksid selle pideva ohu ja õudukasugemete pärast lugeda? Ei julgeks enam õue, vette ega magamistuppa seinakapi ette jääda.

Soovitage oma varateismelistele.

This entry was posted in raamat and tagged , . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s