Kreek / Kõrvits / Tobias / Mägi Tartu Pauluses

Kui ma novembri algul Kreegi vihikuga tutvust tegin, sattusin vaimustusse. Muuhulgas käisin sügisel kuulamas Vox Clamantist (Pärdi patukahetsuskaanon), Filharmoonia kammerkoori (Kõrvitsa Lageda laulud), Pauluse kirikus Tobiase Joonase lähetamist ja kõige selle juurde mõtlesin, kas poleks võimalik, et ka Kreegi vihikut esitataks Tartus, nt imelise akustikaga Pauluse kirikus. (Vox Clamantis esitas Kreegi vihikut detsembri algul Nigulistes, kui ma õigesti mäletan – piletid müügil tund enne algust koha peal ja peale kontserti naljalt Tartusse tagasi ei saaks samal õhtu). Ei saa salata, isegi küsisin Pauluses A. käest, kas ei saaks seda kontserti kutsuda.

(Nüüd järgneb ebaoluline vahelõik). Ootamatult leidsin, et 21. veebruaril tulebki esitamisele – mis sest, et hoopis teises esituses ja nähtavasti äkki siiski juba ammu planeeritud. (Soovidega on lihtsalt nii). Ostsin pileti kohe ära ja eile läksin (nagu mulle ikka kombeks) oma 40 minutit varem kohale, et ikka hea koht saada. Arvata oli ju, et kirikusaal tuleb sama täis kui Joonase lähetamise või vähemalt HÖVi puhul. Noh, või natuke vähem. 160221paulusesEksisin. Rõdud olid põhimõtteliselt tühjad ja isegi all tagumistes ridades oli ruumi. Vasakul küljel samuti (paremal istusid esinejad, kui nad parajasti ei esinenud). Ma pakun, et kõik on kinni kuidagi turunduses – ma ei teagi täpselt, kuidas. Muidugi tuleb rahvas kohale tuntumate esitajate peale – Anger ja Peebo põhjustasid nähtavasti Tobiase piletite äraostmise pool aastat enne kontserti. Pärt Uusberg on aga iga koorilaulja jaoks tuttav nimi ja kontserdil nägin paljude kooride esindajaid.

Nüüd pidanuks Kreek/Kõrvits ju ka rahvamassid kokku ajama, aga ju see minu hiljutine vaimustus ei ole lihtsalt kõiki tabanud (kuigi Kõrvits noppis mingeid auhindu küll, mh Lageda laulude eest). Lisaks ei tea nähtavasti paljud ESTuudiot, kuigi mulle tundus, et nad on suhteliselt tuntud juba (ka see võib sõltuda isiklikest juhustest). TÜ kammerkoor ja Triin Koch peaksid tartlastele ka tuntud kvaliteet olema. Ainus põnev kollektiiv, kellest polnud kuulnud ja kellega kohe liituks, oli “lauljate suvekooli segakoor”🙂. Ei teagi, mis see on. (Nüüd loen, et magasin eelmisel aastal maha – oleks võinud osaledagi projektikooris ja Kreegi vihiku esitamisel Haapsalus. Kui ma oleks Eestis olnud sel ajal muidugi).

Pilt on võetud ürituse fb-lehelt

Pilt on võetud ürituse fb-lehelt

Dirigendiks Kaspar Mänd – ka juba tuntud nimi tänaseks.

Kuivõrd ebaoluline vahelõik venis pikaks, siis peaksin juba praegu ära kirjutama, et eilne kontsert pakkus väga sügava elamuse! Sellel kontserdil ei olnud ühtegi igavat (rääkimata halvast) lugu. Palun väga – esiteks siis Üle-eestiline noorte sümfooniaorkester (orkester on alguse saanud nähtvasti juba mõne aja eest, kuna kõik polnud enam sugugi nii väga noored): Cyrillus Kreek – 3 osa tsüklist Musica sacra (Taaveti laul nr 141, nr 104 Õnnis on inimene). (Laval oli ju ainult orkester? Ometi ei leia ma veebist ühtegi ainult orkestri versiooni – kas ma mäletan midagi valesti?).

160221ESTudio kammerkoor Pauluses

Pilt võetud koori fb-lehelt

Edasi astus ette ESTuudio kammerkoor, nemad laulsid üksi kolm laulu:

  • Ester Mägi/Kalle Muuli “Vaikne lauluke
  • Lembit Veevo/Astrid Pärn “Haned-luiged
  • Cyrillus KreekMu süda, ärka üles“*

Väga puhas esitus ja kaunis eesti koorilaul. Ühtlasi olid need kaks esimest minu jaoks ka kõige võõramad lood kontserdist (selles mõttes, et enne ei teadnud).

Siis tulid ka teised koorid lavale (TÜ kammerkoor ja suvekooli segakoor) ja kantigi ette Kõrvitsa Kreegi vihik. See on lihtsalt geniaalne teos. Kreek on geniaalne ja Kõrvits on tema geniaalsuse enda oma abil välja toonud. Ja teate, ega me saagi olla ära hellitatud pideva maailmaklassi esitusega – enamus inimeste jaoks on ju tähtis muusika, mitte perfektne esitus. Pigem annab selline esitus just lootust, et ei pea olema professionaal, et seda laulda. Ses suhtes, et jah, mõne üksiku koha peal oli tunne, et siin võiks heli puhtam olla või (Nüüd see päev ju lõppenud) mehed võiksid kuidagi paremini dirigendiga ja orkestriga kaasa tulla ja hoopis julgemalt laulda (sest laulsid ilusti!), aga üldmulje oli siiski väga hea! Seda ülevam on justkui see kuulamiselamus – muusika, mis on kirjutatud kõikidele. Ma ei oskagi siin enam muud kirjutada – ega muusikat sõnadesse pane. Igatahes peab ütlema, et algusest lõpuni lihtsalt elasin igale noodile kaasa (see on tuttavate muusikateoste kuulamise suur pluss). Näiteks “Oh võta, armas Jeesus, vastu mult” on plaadilt kuulates hoopis teistmoodi elamus – sa tead, et keritakse tempos ja dünaamikas üha ülespoole, et siis hüüda “Jeesus!” Kui sellist asja otse kirikus live‘is kuulad, on elamus hoopis teine. Plaadilt kuulates on hoopis teised kohad lemmikud. Või kui tuleb ikka lõpuks kontserdi nimilugu “Ma vaatan üles mäele” – mõtled, et huvitav, miks see laul mulle vaat et kõige rohkem ikka meeldib? ja kui siis kogu ühendkoor suu avab ja seda nii võimsalt unisoonis laulab, tulevad jälle pisarad ju silma. Küll oli ilus. (Kui järgi mõelda, siis Lageda laulude kontserdi lisaloona tehti ka see laul).

Ja siis justkui rahva maharahustamiseks lõppu Kreegi Domine Jesu“* (“Armulik Jeesus – esitati eestikeelne versioon) Reekviemist ja … Tobiase Eks teie tea. Orkestrile lisandus orel. No ja mida sa sellistega ikka maha rahustad … Eks teie tea orkestri ja oreliga oli ju lihtsalt nii võimas. Kuulad ja mõtled, et appi, kohe saab läbi. (Õigupoolest alguses mõtled pabinaga vaeste sopranite peale, kes peavad pianos ülemise g juures sisse astuma. Kui see on möödas, siis mõtled, et appi, kohe saab läbi). Ma oleks kogu kontserdi võinud uuesti läbi kuulata. Algusest lõpuni teist korda ka veel. Nii kahju, et sellised kontserdid on ühekordsed projektid ja kindlasti paljude inimesteni ei olnudki info selle toimumisest jõudnud (ma lihtsalt ei usu, et muidu nii vähe inimesi oleks saalis olnud).

Nii SUUR TÄNU kõikidele eilsetele esinejatele ja koorijuhtidele, kes lood selgeks õpetasid, aga eile ei juhatanud. Nii väga ilus oli, seda peaks tingimata kordama!

* Juhin tähelepanu, et lingid annavad ainult aimu, millise looga on tegu. Esitused ei ole sarnased. Saatepillid on kasvõi erinevad. Kooriliigid erinevad. Koorid erinevad. Lihtsalt aimu saamiseks. Eilseid esitusi tahaks veel kuulata. Siiski: tänan kommentaari eest, lisasin õiged lingid.

Kontsert:

This entry was posted in teater-muusika-kino. Bookmark the permalink.

Kreek / Kõrvits / Tobias / Mägi Tartu Pauluses on saanud 5 vastust

  1. Madle ütles:

    Segakooride Liidu organiseeritud suvekool toimub igal aastal. Haapsalus. 3 päeva. Üle Eesti tulevad kokku huvilised koorilauljad, kes igapäevaselt koos ei laulagi ja kolme päevaga õpitakse ära kaks suurteost. Eelmisel aastal siis üks rühm kahest omandas Kreegi vihiku. Ja täpselt selle kolme päeva ning mõne eelprooviga nüüd, veebruaris, põhjal see teos ette kantigi. Tänan ühtlasi muretsemast ülemise G pärast😀

  2. jaanuskarlson ütles:

    Tere!

    Lingi alt avaneb E STuudio noortekoori kodulehekülg, mitte E STuudio kammerkoori. E STuudio kooristuudios laulab kolm koori: noortekoor (dirigendid Külli Lokko ja Eliisa Sakarias), kammerkoor (dirigent Küllike Joosing) – see koor astus kontserdil üles ning lastekoor (Külli Lokko ja Küllike Joosing).

    http://www.estuudio.ee

  3. Tõnis Hallaste ütles:

    Tervisi!
    Kirjutan E STuudio kammerkoori lauljana ja võtan tänud suure rõõmuga vastu ning edastasin need ka koori(de)le,🙂.
    Sa kirjutad nii suure vaimustusega, et raske on näolt pühkida seda rõõmumuiet, lugedes kirjeldusi sellest, kuidas neljanda osa “JEESUS!” plahvatab ja kuidas “Ta vaatab üles mäele” pisara silma toob. Rääkimata “Eks teie tea’st”, mille liigutavus ununeb lauljal endal ehk äragi – ikka põed seda üht nooti või mõtled vigade ja vajakajäämiste kontekstis, südames pole millelegi muule lihtsalt ruumi.
    Kuna Sinus on nii suur kooriõhin, siis oleks tõesti tore näha-kuulda Sindki augustis suvekooli koori ridades. Kooriteost ega dirigenti pole veel välja kuulutatud, aga märtsi jooksul pidi teatatama. Kui mul meeles püsib, saadan kirja.
    Orkestri-Kreekidega seoses tuleb nentida, et tõepoolest, need on üldiselt tuntud pigem koorilugudena. Meie koori liikmed ümisesid “Õnnis on inimest” kaasa ja ääretult huvitav oli kuulda seda koori- ja orkestrivariandi vahe – väiksed rütmivahed ja kõlaerinevused. Ei tea, kuna tuleb jälle võimalust seda kuulda.

    Tahaks ent osutada sellele, et E STuudio on küll tuntud nimi, aga Su saadetud aadress viib E STuudio Noortekoori kodulehele – kontserdil laulis E STuudio kammerkoor. Need on eri koorid eri koosseisude ja eri dirigentidega. Kahjuks eksitakse selles sageli, Sa pole sugugi esimene ega jää ilmselt viimaseks.
    Meie koorist saab lugeda hoopis siit:
    https://www.facebook.com/ESTuudioKammerkoor/?fref=ts

    Tänud muljetamast ja soovin Sulle edaspidigi võimsaid koorielamusi!

  4. Tõnis Hallaste ütles:

    Lisaks,
    ühelt kaameralt sai sellise ülesvõtte neist lugudest:
    Musica Sacra – https://youtu.be/NXOeEGjcXp4
    E STuudio – https://youtu.be/iDNS-Tb91qw
    Kreegi vihik – https://youtu.be/bso_YfrHNFM
    Domine Jesu – https://youtu.be/DCPSLgtLYyw
    “Eks teie tea” poolepealt oli aku tühjaks läinud. https://youtu.be/wmtLeYGSOUk

    Kena järelnautimist,🙂.

  5. sehkendaja ütles:

    Tänan kõiki kommentaaride eest! Eriti tänulik olen linkide eest, mille kohe postitusse püüdsin lisada. Ja kui augustis peaksin vaba ja Eestis olema, siis tuleksin väga hea meelega. Ma usun, et me saame kuskilt ka ESLi infot. Ma tuleks lausa koori teile!😉

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s