18. Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat”

Pole eriline raamatuostja, aga seekord tegin erandi. Kinkekaarte ju oli ja tahtsin selle raamatu enne augustit ikka läbi saada. Miskipärast sain lausa kirjaniku autogrammiga eksemplari :).

Pean SUURE kahetsusega tunnistama, et ma ei mäleta eelnevatest osadest mitte midagi. Mitte midagi. Kahju kohe selliste ajudega elada, eksole. Ainult ähmaselt mingeid asju. Võib-olla sellepärast ka, et mäletan, et esimese puhul tundus kõige huvitavam Tallinna ajalugu, siis järgmistes hakkas nagu veidi sisu rohkem juurde tulema, aga alati ikka väga palju tegelasi ja ääretult mitte-meeldejäävad tegelaskujud ja nimed. (Oma tõsiseks üllatuseks näen, et olen neid eelnevaid lugusid lausa 5 tükki läbi lugenud! Nüüd siis kuues).

Seekord oli (iseäranis pärast eelmist läbiloetud raamatut) kuidagi keeruline kohe algusest saadik raamatut käest ära panna. Tegevus toimub osaliselt Tallinnas, aga ka Lübeckis, kus tegutseb noor Melchior. Huvitav on see, et ma olen isegi kirjutanud, et eelmises raamatus otsis noore Melchior Wackenstede needuse saladust – peast pühitud! Osta või kõik osad ja alusta otsast lugemist! Seekord on ta kummalises tapjate gildis, tema lugu jääb pooleli ka, seega tundub, et järgmine osa on kindlasti millalgi tulemas. (Kusjuures ma arvasin, et ajaline nihe noore Melchiori ja vana Melchiori seiklustes on millekski tarvilik – et mingil hetkel selgub, et osalt on noore M.-i punt Tallinnas kevadel ja suvel tegutsemas või midagi, aga ei.).

Melchior aga lahendab kahte mõistatust korraga ja ühtlasi peab apteeki üksi. Tundub keeruline. Raamatust ma ikka ei oskagi väga kirjutada, lihtsalt põnev oli lugeda. Kogu see ajalooline taust ja igasugused kombed on juba huvitavad. Näiteks papagoilaskmise võistlused 🙂 (neid lihtsalt nimetatakse mitu korda, muud midagi). Tallinna vanalinna päevade koduleheküljel öeldakse:

Mustpeade vennaskonnas oli kombeks korraldada kevadisi papagoijootudeks ehk linnulaskmiseks nimetatud ammuküttide võistlusi. Märklauaks telliti puunikerdajalt kirjuks värvitud või hõbetatud papagoikujuke. Papagoi seati üles “Papagoiaias”, kus käidi kevadistel pühapäevadel lihavõttest suvistepühadeni lindu laskmas. Mindi linnamuusikutest saadetud pidulikus rongkäigus. Laskmiseks kasutati terasest ambusid.

Ammulaskjate kuningaks kuulutati see, kes linnukese ammulasuga aluselt maha paiskas. Võistlusele järgnes pidusöök Pika tänava gildimajas või Mustpeade vennaskonna hoones.

Muud lugege ise 🙂 Jaan Martinson oma raamatublogis võtab väga hästi kokku: “Tea, kas sekkub mängu uue raamatu värskus või mis, aga millegipärast tundub, et „Gotlandi kurat“ on sarja parim teos – kuidagi täpne, terviklik ja loogiline. Või kui ühe sõnaga väljenduda, siis: küps.” Ma arvan täpselt sama.

Bukahoolik kirjutab ka.